Rääkides tõlke mõistest tõlketeaduses, tekivad kohe põhimõttelised küsimused, nagu kuidas keegi maailma ja selles sisalduvat näeb, kas või milliste meetoditega on selle maailma kohta üldse võimalik midagi teada, milline on teadmiste ning kultuuriliste, poliitiliste ja akadeemiliste tavade ja suhete staatus ning millised on pinged ja konfliktid, mis kaasnevad eriarvamustega mõnes või kõigis nimetatud valdkondades. Mõiste pelka käsitlemistki võib sõltuvalt vaatleja seisukohast nimetada kas „määratlemiseks“, „mõtestamiseks“, „diskursusesse seadmiseks“ või „teoretiseerimiseks“. Tõekspidamiste paljusust tõlketeaduses (Translation Studies) näitab areng, mis on viinud ühe lõpliku tõlke mõiste ideaalist mitme erineva tõlke mõiste uurimise suunas.